Mari Kõiv (Savitski), võitnud riigisisese konkursi, esindas Eestit 1996.aastal Eurovisiooni Balletikonkursil ja saavutas seal väga hea VIII koha, osales mitmetel rahvusvahelistel konkursitel ning saavutas laureaadi tiitli, 2000. aastal sai ta Tallinna Rahvusvahelise Balletikonkursi laureaadiks, töötas seejarel solistina teatrites Noor Eesti Ballett Fouetté ja Vanemuine, kutsutuna Ameerikasse New Yorgi Joffrey balletikooli, stažeeris Mari seal ühe aasta ning töötas taas solistina Vanemuises, oli seejärel klassikalise tantsu pedagoog Noor Ballett Fouetté algklassides, hetkel pedagoog omaloodud tantsustuudios ja tunnustatud pilatese treener Eesti Rahvusballetis ning mujal.
1. Mida tähendab Sinu jaoks Noor Ballett Fouetté?
Fouette Balletikool, mille ma olen lõpetanud, oli minu jaoks justkui teine kodu.
Ma veetsin seal palju tunde ning õppisin eriala, mida vähesed suudavad ja jaksavad.
See kool ei olnud ainult tantsutehnika õppimispaigaks, vaid valmistas sind ette ellu astuma ja elus ka hakkama saama. See oli koht, kus koos jagati nii rõõme kui raskusi ning kõik — nii õpetajad kui õpilased — olid üksteisele toeks.
2. Kuidas Sa jõudsid balletist pilateseni?
Olles teatritantsija, tundsin mingil hetkel, et aeg balletimaailmas hakkab end ammendama ja see rõõm, mida ma tantsides kogesin, hakkab otsa saama.Aeg oli edasi liikuda.
Tutvusin esimest korda pilatese tehnikaga, kui õppisin New Yorgis Jofferey Balletikoolis. Seal oli pilates osa tunniplaanist ja väga oluline tund toetamaks balletiõpinguid.
Joseph Pilates, kes on selle süsteemi looja, töötas palju tantsijatega ja sellest tulenevalt on ka pilatese tunnis aimata mõjutusi balletist. Nii ma siis lahkusin Eestist ja läksin Torontosse pilatest õppima. Olles seal peaaegu aasta ja saades süvitsi seda süsteemi tundma, tegin ära eksami ning tulin tagasi koju Eestisse oma teadmisi edasi andma.
Täna töötan nii tavainimeste kui ka balletitantsijatega — side balletimaailmaga on alles, lihtsalt veidi teisel kujul.