Paula Veiler (Grand Prix M.Taglione Balletikonkursil Itaalias) lõpetas konkursiga saadud õppekohal Helsingi Rahvusooperi Balletikooli, oli tegevtantsija St.Pölten Gala balletitrupis Austrias ja esisolist European Ballet Londonis, alates 2013.aastast balletiartist Eesti Rahvusballetis ja pedagoog Noor Ballett Fouettés.
1. Kuidas Sa sattusid Noor Ballett Fouettésse? Räägi oma algusest selles koolis. Kas tahtsid ise ka juba väiksena balletti õppida?
Vanemad tõid – see on ju nende loodud kool ja on loogiline, et nad ka oma väikse tütre alguses stuudiorühma, pärast kooliklassi panid.
Ausalt öeldes ei mäletagi ise seda päris algust ega ka mingit suurt unistust tantsida. Tundub, et lihtsalt polnudki valikut 🙂 Hiljem harjusin ja siis tekkis ka soov. Nii need aastad läksid – kuni lõpudiplomini…
2. Kuidas sattusid European Ballet Londoni balletitruppi?
Tantsisin tol hooajal Austrias ühe trupi koosseisus, millega sai palju reisitud ja külalisesinemisi antud. Nägin internetis European Balleti kuulutust, et nad otsivad uusi artiste. Tundus sümpaatne. Sõitsingi Londonisse katsetele, võeti vastu! Tantsisin seal kaks hooaega solistina mitmes klassikalises balletis.
3. Kuidas juhtus, et Sul tekkis võimalus tantsida koos Inglise Royal Balleti kauaaegse esisolisti David Makhateliga?
Olin kutsutud esinema Natalia Kremeni korraldatud balletigalale Londonis. Makhateli nägi mind seal tantsimas ning helistas ootamatult, kui olin juba suvepuhkusel Eestis.
See oli tõesti maksimaalne üllatus – ta kutsus mind endale lavapartneriks Taanis toimuvale kuuele balletigala kontserdile. Enne Tallinnast ärasõitu pidin paari päeva jooksul mobiilivideo pealt kiiresti selgeks õppima mitmed duetiosad, mida ma kunagi varem elus tantsinud polnud! Londonis saime veidi aega kokku harjutada ning siis lendasime Kopenhagenisse. Oma tantsijakarjääri lõpetava Makhateli enda korraldatud galaõhtutel esinesid tuntud balletitähed-solistid üle maailma. Esitasime kahekesi pas de deux-d ballettidest “Romeo ja Julia” ning “Raimonda”. See oli tõesti väga meeldejääv kogemus – saada tuttavaks ja tantsida koos sellise korüfeega, jagada lava ja näha töötamas teisi nimekaid tantsijaid.
4. Aga praegune pedagoogitöö - kas see on huvitav?
7-10 aastased lapsed on toredad – avatud, rõõmsameelsed, vastuvõtlikud, mõnikord ka lärmakad või tujukad. Nende arengut nii inimese kui tantsijana on põnev jälgida.
Õpetajana tunnen muutusi ja tulemusi nähes suurt rahuldust ja õnne!